Meelelahutusteenus peab vastama kõigile kvaliteedi- ja ohutusnõuetele ega tohi olla ohtlik Sinu elule, tervisele ega varale.

Info teenuse kohta võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kuid teenuse pakkuja peab andma infot kasutajatele arusaadavalt. Nii tuleb lastele võimalikke ohtusid selgitada lihtsamas vormis ja lisaks tekstile infostendil ka suuliselt.

Kui vajad lisainfot teenuse omaduste, kasutamistingimuste või lepingu kohta, on Sul alati õigus seda küsida ja teenuse pakkujal on kohustus Sinu küsimustele vastata.

Info peab olema eesti keeles, kui Sa ei nõustu selle esitamisega mõnes muus keeles. Samas peab ohutusteave eesti keelt mittevaldavatele inimestele olema kättesaadav ka neile arusaadavas keeles.

Kui tasud teenuse eest kohe, on Sul õigus saada teenuse osutamist tõendav dokument kirjalikult, näiteks ostutšekina, või Sinu nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-postiga saadetud dokumendina.

Juhul kui teenus maksab vähem kui 20 eurot, pead soovi korral dokumenti ise küsima. Suurema summa puhul on teenuse pakkuja kohustus see küsimata väljastada.

Kui pakutav teenus ei vasta tingimustele, selle omadused ei vasta Sinu eeldustele või teenuse kasutamisel juhtub õnnetus, on Sul õigus pöörduda teenuse osutaja poole kaebusega. Kaebuse esitamise kohta vaata lähemalt siit

Kaebuse võid esitada ka siis, kui teenuse osutaja on lepingus või infotahvlil välja toonud, et teenuse kasutamine toimub omal vastutusel.

Teenuse osutaja vastutab alati selle eest, et teenus vastab kehtestatud nõuetele ning on sihipärasel kasutamisel ohutu Sinu elule, tervisele ja varale.

Teenuse ohutuks kasutamiseks järgi kõiki reegleid ja piiranguid. Nii tagad enda ja teiste kasutajate ohutuse.

Piirangud võivad olla erinevad, näiteks pikkuse- ja kaalupiirangud, füüsiline võimekus, tervislik seisund jne. Piirangud ei ole loodud Sinu kiusamiseks, vaid lähtuvad võimalikest riskidest ning on Sinu turvalisuse huvides. Näiteks seatakse batuudi kasutamisel pikkusepiirang, et välistada võimalus batuudi tõkkeseinte peale või seintest üle ronida ning alla kukkuda.

Kui kasutada seadmeid valesti, tekitatakse sellega oht nii endale kui ka teistele ning on võimalus, et sellega aidatakse kaasa seadmete enneaegsele purunemisele. Näiteks välimänguväljaku liumägi on sealt istmiku peal alla laskmiseks, see ei ole koht, kus kõndimisel tasakaalu harjutada.

Kõik teenuse pakkujad ei pruugi ohte piisavalt läbi analüüsida. Ükskõik kui turvalised teenused ka on, ei saa õnnetusi täiesti välistada. Seepärast ole ka ise tähelepanelik ning märka võimalikke ohte juba eos.

Kõik vabaajateenused ei ole igale kasutajale jõukohased ning ka Sinu tervislik seisund ei pruugi olla piisavalt hea kõigi teenuste tarbimiseks. Mõtle hästi järgi, kas teenus ikka on Sulle jõukohane ja sobilik.

Laste mänguväljakute seadmed on väga erineva võimekusega lastele. Lapsed ei suuda alati oma võimekust erinevate atraktsioonide ja kõrgustega toimetulemisel adekvaatselt hinnata. Vanemad peaksid rohkem suunama laste tähelepanu atraktsioonidega seonduvatele võimalikele ohtudele ning atraktsioonide kasutamisele.

Mõned seiklusteenused on seotud hirmude ületamisega: kõrgusekartus, kitsaste ruumide kartus, pimedusekartus. Kaalu hoolikalt, kas Sa ikka soovid end proovile panna. Sõprade ja lähedaste toetus on teretulnud, aga kaaslase survestamine ei ole kindlasti õige. Otsuse peab tegema iga kasutaja ise. Kaaslaste survel teenuse kasutamine ei ole Sulle enam nauditav ning hirmu tõttu võid unustada ka kõige lihtsamad ohutusreeglid.

Loobumine pole häbiasi. Kui tunned end teenuse kasutamisel halvasti, väsid, või mõistad, et hindasid oma võimeid üle, anna sellest teenuse pakkujale kohe teada ja katkesta teenuse kasutamine.

• Teenuse pakkuja peab andma infot teenuse ja selle riskide kohta. Kui ta ei oska vajalikku infot anda, tasub kaaluda, kas teenuse kasutamine ikka on kõige parem mõte.
• Piirangute mittejärgimine võib jätta hätta. Näiteks kui seiklusrajale lubatakse kasutajaid, kel pikkust vähemalt 140 cm, pole mõtet lühemaid pikemaks rääkida, sest nad lihtsalt ei ulatu end igal rajaosal turvatrossile kinnitama.
• Kui märkad, et atraktsioonid on kulunud või määrdunud, on see ilmne ohukoht.
• Kaitsevarustus peab olema saadaval erinevas suuruses. Ainult õige suurusega ja nõuetekohaselt paigaldatud kaitsevarustusest on abi.
• Jälgi kaitsevarustuse seisukorda. Narmendavad köied ja rakmed on ohumärk. Samuti palu välja vahetada isesulguvad karabiinid ja rullikud, mis ei toimi korrektselt.

Teenuse pakkujana vastutad Sina teenuse ohutuse eest. Tihti kirjutavad teenuse pakkujad lepingutingimustesse või kodukorda, et teenuse kasutaja vastutab ise enda ohutuse eest või kasutab teenust omal vastutusel. Sellised lepingutingimused on seadusega vastuolus ning ebamõistlikud.

Näited ebamõistlikest lepingutingimustest:

• X OÜ ja meie lasteala töötajad ei vastuta võimalike õnnetusjuhtumite eest. Toredat ja turvalist lustimist!
• Kinnitan, et olen nõus kasutama Y OÜ seadmeid omal vastutusel. Vabastan Y OÜ kõikidest kohustustest nii seadmete kui ka kaassõitjate ees, kui olen põhjustanud seoses oma teoga Y OÜ-le kahju.
• Objekti kasutamisel tekkinud kahjude, sh Objekti kasutajate võimalike vigastuste, eest vastutab Rentnik. Rentnikul on keelatud anda Objekti kolmandate isikute kasutusse ilma Rendileandja eelneva vastavasisulise kirjaliku loata. Rentnik kinnitab, et ei jäta alaealisi lapsi Objekti kasutama ja Objekti lähedusse järelevalveta ning vastutab täielikult iga Rendiperioodil tekkinud Objektiga seotud kahju, sh Objekti kasutajate kahju, sh füüsiliste vigastuste tekkimise eest.

Sellised lepingutingimused on õigustühised ning tarbijat eksitavad ega vabasta Sind ettevõtjana vastutusest teenuse ohutuse osas.

Kui teenuse pakkumiseks kasutatav toode ei ole ohutu, siis sead Sa teenust pakkudes ohtu teenuse kasutaja elu ja tervise. Näiteks batuudi, karabiini, rakmete, kiivri, liumäe või mõne muu toote õige paigaldamine, kasutamine ja hooldamine on aluseks teenuse ohutuse tagamisel. Ettevõtja peab järgima kõiki tootja esitatud juhised ning tagama, et ka kõik töötajad neid järgiksid.

Paljud probleemid teenuse ohutusega saavad alguse hooldamata seadmetest. Ohutuse tagamiseks on tähtis seadmed, isikukaitsevahendid jms regulaarselt üle vaadata. Ohtude vältimiseks tuleb seadmeid regulaarselt kontrollida, arvestades nii tootja juhiseid kui ka teenuse pakkuja tehtud riskianalüüsi tulemusi. Seadmete regulaarne ülevaatus võimaldab puudused kiiresti kõrvaldada ning tagab seadmete pika kasutusea. Soovitatav on kõik sellised kontrollid dokumenteerida, et tagada kirjalik ülevaade seadme ajaloost.

Ettevõtja peab teenuse kasutajat informeerima ohutusjuhistest, et tagada tema ohutus. Kindlasti tuleb esitada teave teenuse kasutamise tingimuste kohta, ohutus- ja kasutusjuhised, kasutuspiirangud jms. Soovitatav on esitada teave nii kirjalikult kui ka suuliselt, et tagada tarbijate parem informeeritus. Kirjalik info peab olema lihtsalt arusaadav ja kergesti märgatav. Arvestada tuleb ka teenuse sihtrühmaga, näiteks lastel võib infost arusaamine olla keerulisem. See, mis Sulle ettevõtjana on iseenesestmõistetav ja igapäevane, ei pruugi seda olla tarbijale, ehk anna tarbijale edasi kogu ohutusalane info.

Ettevõtjana peaksid Sa enne teenuse pakkumist kõik teenuse ohutusega seonduvad aspektid ja riskid läbi mõtlema ehk tegema riskihindamise, nähes ette teenuse kasutaja käitumise ning sellest tulenevad ohud. Avastatud riskid tuleb maandada. Kindlasti ei taha Sa ettevõtjana, et Sinu pakutava teenusega kaasneks õnnetus. Samas tuleb ka selliseks olukorraks valmis olla. Mõtle läbi, kuidas õnnetusjuhtumi korral tegutseda:

• kuidas tagada õnnetusse sattunud inimesele abi andmine
• kes on vastutav isik ja koordineerib tegevust õnnetusjuhtumi korral
• kes tagab teiste kasutajate ohutuse ning selle, et olukord ei välju kontrolli alt

Kriisiolukorras on oluline mitte pead kaotada. Selleks tuleb võimalik stsenaarium läbi mõelda ning kõik töötajad peavad teadma, kuidas tegutseda. Ohutuse suurendamiseks on tähtis jälgida teenuse kasutajate tegevust ning leida üles probleemsed kohad. Ettevõtjana on vaja kuulata tarbijate tagasisidet ning koguda infot ka kõige väiksemate vigastuste kohta. Selline info aitab näha ohukohti, teha parandusi ja suurendada teenuse ohutust.

Dokumenteeri õnnetusjuhtumid ning tehtud parandused.

Teenuse pakkuja vastutust ei saa lepingutingimustes, tarbijateabes vms välistada. Teenuse pakkuja vastutab alati, et tema pakutav teenus oleks kasutaja elule, tervisele ja varale ohutu.

Katkise, kulunud või rebenenud batuudi kasutamine on kasutajale ohutusrisk. Selleks, et vältida amortiseerumisest tingitud probleeme, tuleb seadmete osas sisse viia kindel ülevaatus- ja hooldusrutiin, arvestades nii tootja juhiseid kui ka teenuse pakkuja läbiviidud riskianalüüsi tulemusi. Sellisel juhul on puudused kiiresti avastatavad ning kõrvaldatavad. Siinkohal on soovitatav kõik sellised kontrollid dokumenteerida, et tagada seadmete ajaloo (ülevaatuse aeg, leitud probleemkohad, õnnetusjuhtumid, tehtud parandused jne) olemasolu.

Õhkbatuutide paigaldamisel tuleb järgida tootja määratud paigaldusjuhiseid.

Ohutusnõuete kohaselt peab väljas kasutatav täispuhutav batuut olema kinnitatud sobiva pinnasega maapinnale, eelistatavalt maavaiadega. Maavaiad peavad olema minimaalselt 380 mm pikad ja 16 mm läbimõõduga ning ülaosad peavad olema ümardatud. Vai ei tohi maapinnast välja ulatuda rohkem kui 25 mm.

Kõik tootja kinnituskohad, sh kõrgete batuutide ülemised ankurduskohad, peavad olema tootja juhiste kohaselt kinnitatud, seda ka juhul, kui batuut asub kõval pinnasel, näiteks asfaldil. Kõval pinnasel, kus maavaiad ei ole kasutatavad, tuleb õhkbatuut kinnitada sama efektiivselt, näiteks kinnitades kõik ankurdamise punktid juba maapinnas oleva vahendi või raskustega, näiteks liivakottidega.

Valida tuleb ka asukohta, kuhu batuut kinnitada. Täispuhutav batuut peab asuma eemal võimalikest ohtudest, näiteks elektriliinidest, aedadest, puudest jne. Õhkbatuudi paigaldusalal ei tohi olla teravaid esemeid.

Õhkbatuuti ei tohi paigaldada kohale, mille kalle on rohkem kui 5% ning batuudi ümber tuleb tagada vaba ala.

Ohutuse tagamiseks on igal batuudil tootja määratud kasutusjuhised ja -piirangud. Näiteks lubatud maksimaalne kasutajate arv, kasutajate maksimaalne pikkus, vanus jms. Ettevõtja peab tootja seatud piirangutest teadlik olema ning neid järgima, et tagada kasutajate ohutus.

Tootjalt batuudi ohutuks kasutamiseks ette nähtud ohutusteave peab olema selge sõnaga iga batuudi juures välja toodud. Muu hulgas peab olema kirjas, mitu inimest tohib korraga batuudil hüpata, mis vanuses, kaalus või kasvus lapsed batuudil hüpata tohivad, et hüppamine peab toimuma täiskasvanu järelevalve all, ei tohi teha saltosid, mürada, tõugelda jne.

Õhkbatuudiga teenust pakkudes tuleb jälgida ilmastikuolusid. Vihma ja tugeva tuulega (tuulekiirus enam kui 11 m/s) õhkbatuuti kasutada ei tohi.

Batuudi kasutamisel peab olema täiskasvanud järelevaataja, kes jälgib ja juhendab batuudi kasutamist, sh kasutajate arvu, ning saab õnnetuse või batuudi tühjenemise korral kohe reageerida.

Puhur ja kaablid ei tohi olla kasutajatele ega kõrvalistele isikutele kättesaadavad, sh tuleb välistada juhtmetesse takerdumise võimalus, mis võib kaasa tuua elektrikatkestuse ning batuudi tühjenemise.

Vaata lisainfot ohutuse tagamiseks õhkbatuutidega pakutava teenuse puhul siit

Teenuse pakkuja vastutust ei saa lepingutingimustes, tarbijateabes vms välistada. Teenuse pakkuja vastutab alati, et teenus oleks tarbija elule, tervisele ja varale ohutu.

Selleks, et vältida amortiseerumisest tingitud probleeme, tuleb sisse viia kindel ülevaatus- ja hooldusrutiin, arvestades nii tootja juhiseid kui ka teenuse pakkuja läbiviidud riskianalüüsi tulemusi. Sellisel juhul on puudused kiiresti avastatavad ning kõrvaldatavad. Siinkohal on soovitatav kõik sellised kontrollid dokumenteerida, et tagada seadmete ajaloo (ülevaatuse aeg, leitud probleemkohad, õnnetusjuhtumid, tehtud parandused jne) olemasolu.

Et seda vältida, tuleb alati kõige olulisem üle rääkida. Kui kasutaja ei oska eesti keelt, peab teenindaja andma ohutusinfo kasutajale arusaadavas keeles. Lastele tuleb info edastada neile arusaadaval viisil. Enne uut tüüpi atraktsiooni on mõistlik anda lisainfot ka rajal. Info võib edastada piktogrammidena.

Selle vältimiseks tuleb välja töötada standardid, kus on kirjas kogu info, mis tuleb kasutajale edastada, ning viisid, kuidas seda ka kontrollida. Teenuse pakkuja peab tagama, et instruktorid kehtestatud reeglitest kinni peavad.

Eri ehitusskeemide kasutamine võib tarbija segadusse ajada ning selle tagajärjel võib juhtuda õnnetus. Seepärast tuleb uute radade ehitamisel lähtuda varasemate radadega sarnasest loogikast, näiteks platvormil liigutakse alati ühes suunas, turvatrossi kinnitusaasad on võimalusel ühesuurused jms, või siis tuleks varasemaid radu uute järgi ümber kohendada.

Platvormid on mõeldud hingetõmbehetkeks ühelt takistuselt teisele liikumisel ning selleks, et kiiremad seiklejad saaksid aeglasematest mööduda. On kindlaks määratud, mitu kasutajat saab korraga platvormil viibida. Kui platvorm on liiga väike, kaldu vajunud või trosse ja muid detaile täis, on selle kasutamine häiritud. Seetõttu tuleks atraktsioonid kinnitada platvormi alla. Kui see pole võimalik, tuleb kujundada suurem platvorm või piirata platvormil viibijate arvu.

See võib viia olukorrani, kus seikleja mõlemad karabiinid on julgestustrossilt lahti, ja põhjustada õnnetuse. Selline olukord võib tekkida, kui kasutaja on liialt lühike või pikk. Seega tuleb iga atraktsiooni puhul hinnata, millistel tingimustel on see ohutu ja selle järgi kehtestada kasutamise piirangud.

Teenuse osutaja peab tagama vajaliku arvu järelevaatajaid lähtuvalt radade ülesehitusest, kasutatavatest ohutuslahendustest, kasutajate arvust jms. Kindlasti peab kasutajale selgitama, kuidas ta saab vajadusel nõu või abi.

Teenuse osutaja peab olema valmis kasutajat mis tahes raja punktist turvaliselt maapinnale tooma, seejuures ei tohi teenuse osutaja enda turvalisust ohtu seada.

Ettevõtja peab olema valmis olukorraks, kui tema pakutava teenusega kaasneb õnnetus. Et tagada võimalikult efektiivne tegutsemine, peaks läbi mõtlema, kuidas tegutseda õnnetusjuhtumi korral ehk:

• kuidas tagada õnnetusse sattunud inimesele abi andmine

• kes on vastutav isik ja koordineerib tegevust õnnetusjuhtumi korral

• kes tagab teiste kasutajate ohutuse ning selle, et olukord ei väljuks kontrolli alt

Juhul kui atraktsioonid on paigaldatud puude külge, peab vastava ala spetsialist regulaarselt hindama, ega puude seisukord ei ole halvenenud, ning vajadusel võtma kasutusele lisameetmed.

Et kaitsevahendid täidaksid oma eesmärki, tuleb kasutajatele tagada õiges suuruses ja sobilikud kaitsevahendid. Kui teenust pakutakse eri vanuses inimestele, peab tagama kõigile piisava hulga kaitsevahendeid.

Ohutuse tagamiseks on vaja kaitsevahendeid regulaarselt kontrollida ja kasutusjuhendi kohaselt hooldada. Vanad või muul moel kasutuskõlbmatuks muutunud kaitsevahendid tuleb kõrvaldada.

Vaata lisainfot ohutuse tagamiseks seiklusparkides siit

Mänguväljaku juures on mitmeid nüansse, mida tuleb jälgida – ohualade kaugus, aluspinnase seisukord ja paigalduskvaliteet, mänguväljaku seadmete ohutus. Omanik peab teadma mänguväljakule kehtivaid nõudeid ning hooldusvajadust. Ohutuse tagamiseks on vajalik mänguväljakuid ja seal paiknevaid seadmeid pidevalt jälgida, kontrollida ning vajadusel parandada.

Amortiseerunud või katkised seadmed võivad põhjustada vigastusi ning sellised seadmed tuleb mänguväljakutelt eemaldada või takistada neile ligipääs.

Mänguväljaku seadmed tuleb paigaldada tootja ette antud juhiste järgi, näiteks nõuetekohaselt kinnitada, seadmete vahel peab olema piisavalt vaba ruumi ning seadme ümber piisav ohuala.

Mänguväljaku seadmed võivad olla kasutamiseks erineva vanuse ning võimekusega lastele. Kõigile kasutajatele tuleb tagada arusaadav info seadmete kasutamise piirangute kohta.

Lisainfot välimänguväljakute kohta loe: https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/ehitised-ja-ehitamine/avalikud-manguvaljakud

Teenuse pakkuja vastutust ei saa lepingutingimustes, tarbijateabes vms välistada. Teenuse pakkuja vastutab alati, et teenus oleks tarbija elule, tervisele ja varale ohutu.

Et vältida amortiseerumisest tingitud probleeme, tuleb sisse viia mängutoa seadmete kindel ülevaatus- ja hooldusrutiin, arvestades nii tootja juhiseid kui ka teenuse pakkuja tehtud riskianalüüsi. Nii on puudused kiiresti avastatavad ning kõrvaldatavad. Soovitatav on kõik sellised kontrollid dokumenteerida.

Ohutuks kasutamiseks vajavad atraktsioonid enda ümber vaba ruumi. Nõuded vaba ruumi osas on kirjas kasutusjuhistes. Mängutoa sisustamisel tuleb neist nõuetest kinni pidada.

Teenuse pakkuja peab läbi mõtlema, kui palju lapsi tema mängutuppa mängima mahub nii, et erinevaid atraktsioone üle ei koormataks ja et oleks ruumi mängida ja lustida.

Erinevatel atraktsioonidel võivad olla väga erinevad kasutajate arvu, kaalu, pikkuse jms piirangud. Teenuse pakkumisel peab lähtuma tootja esitatud infost ning piirangud tuleb esitada arusaadavalt ka teenuse kasutajatele.

• Batuudi ülekoormamine
• Vigastusoht, kui eri vanuses või kaalus lapsed korraga batuuti kasutavad
• Ligipääs elektrisüsteemidele ja puhuritele – elektrilöögioht, vigastusoht ja batuudi võimalik kokkulangemine elektrivarustuse katkemisel

• Batuudi ülekoormamine
• Vigastusoht mitmekesi hüppamisel
• Vigastusoht, kui ei ole piiratud juurdepääs batuudi alla

• Kõrgelt kukkumise oht, kui kasutajad pääsevad atraktsioonide peale, kuhu pääsemine ei ole ette nähtud
• Kukkumisoht piirdevõrgu ja atraktsiooni vahele, kui piirdevõrk ei ole piisavalt tihedalt kinnitatud
• Poomisoht, kui atraktsioonis on avasid, kus lapsel on võimalik jalad ees läbi minna ja kust pea läbi ei mahu
• Vigastusoht, kui linnaku metallkonstruktsioon on polsterdamata
• Amortiseerumisest tulenevad ohud

• Vaba kukkumisruumi puudumine
• Vigastusoht, kuna kukkumisruumis on muud seadmed või mänguasjad